Ajalugu

Iiri punase setteri tõu ajalugu ulatub 18. sajandi algusaastatesse, kui hakati tegelema eraldiseisva tõu aretamisega. Esimesed selgelt eristuvad punased setterid ilmusid aga alles 19. sajandil. Mõnede allikate kohaselt tekkisid eeldused tõu kujunemiseks siis, kui iiri puna-valgete setterite pesakondades hakkas sündima domineerivalt punase kasukavärvusega kutsikaid, kes kiiresti hakkasid kasvatajate tähelepanu köitma. Enne tõustandardi välja andmist 1895. aastal teati iiri punast setterit siiski pigem kui punast spanjelit.

Lisaks iiri puna-valgele setterile on iiri punaste setterite aretuses kasutatud veel inglise setterit, gordoni setterit ning hispaania pointerit. Leidub allikaid, mille kohaselt võib punase setteri eellaste hulgas olla ka iiri veespanjel, springerspanjel ja ka iiri terjer.

Olulised tõu arendajad olid Sir St George Gore, Jason Hazzard ja Enniskilleni hertsog.
Pärast iiri punase setteri näitusedebüüti 19. sajandi keskel on tõu välimus võrreldes algupärasega oluliselt muutunud: koer on muutunud kõrgemaks ja raskemaks, karvkate lopsakamaks ning üleminek koonule järsemaks.

Välimik

Iiri punased setterid on elegantsed, rikkaliku ja silmapaistva mahagonpunase kasukaga. Karvkate on keskmise pikkusega, sile, lainjas ja siidine. Rinnaesisel, kurgul, varvastel ja otsmikul on lubatud valget värvi laik. Koer vajab kammimist umbes üks kord nädalas.
Koer peab olema proportsioonis, omamata liialdusi mis tahes omadustes.
Isaste koerte turjakõrgus on 58 kuni 67 cm ning emastel koertel 55 kuni 62 cm.

Iseloom ja kasutusalad

Algselt aretati iiri punaseid settereid kaasamaks neid erinevate loomade jahtimisse. Nende koerte ülesandeks oli leida elus saakloomi ning hiljem jahimeest vigastatud loomani juhatada või loom jahimeheni tuua. Hiljem hakati aretuses panema rõhku linnujahiks sobivate omaduste täiendamisele. Lindu avastades on oluline, et koer annaks seisaku abil märku linnu asukohast, mitte ei hakkaks lindu taga ajama. Linnujahi õnnestumisele aitasid kaasa iiri punaste setterite kiirus ja vastupidavus erinevatel maastikel ja ilmastikuoludes ning kõrgelt arenenud lõhnataju. Lisaks on punase kasukaga koeri põllul lihtne märgata.
Iiri setterite lojaalsus, kerge õpetatavus, intelligentsus, hea keskendumisvõime ja eelkõige rahulikkus (vanemas eas) tagavad, et need koerad sobivad hästi teraapiakoerteks. Hea vastupidavus, lõhnataju ja koostöövalmidus on headeks eeldusteks kasutamaks punaseid settereid ka päästekoertena. Hobitasemel võib nendega harrastada nt agilityt, rallikuulekust, sõnakuulelikkust.
Vastavalt tõustandardile on iiri punane setter intelligentne, energiline, tundeline ja kiinduv. Iiri punane setter sobib hästi laste ja teiste lemmikloomadega peresse, kus ta saab tunda end pereliikmena ning on kaasatud enamikku pere tegevustesse. Agressiivsus on selle koeratõu esindajate seas vastuvõetamatu.

Tervis

Iiri punaste setterite eluiga on 11 kuni 14 aastat. Üldiselt on iiri punane setter terve tõug, kuid mõningaid haigusi võib siiski esineda. Terviseprobleemidest tuleb arvestada puusadüsplaasia, progressiivse retinaalatroofia (PRA), harvem kilpnäärme alatalitlusega. Võib esineda epilepsiat ning on soodumus maokeeru tekkeks. Nii puusadüsplaasia kui PRA on pärilikud haigused, seetõttu tuleb aretajatel enne koera aretuses kasutamist viia läbi uuringud, mille tulemuste kohaselt tehakse otsus looma aretuses kasutamise või mittekasutamise kohta. Epilepsia osas on käimas uuringud päriliku eelsoodumuse väljaselgitamiseks, kuid sellest olenemata tuleks aretuses epilepsiahaigete koerte ja nende lähisugulaste kasutamist vältida.

Iiri punased setterid Eestis

Kõigist neljast setteritõust on iiri punased setterid Eestis kõige arvukamalt esindatud ja ka kõige tuntumad. 2000. aastate alguse populaarsusele järgnes tõu arvukuse mõningane langus ja pesakondi sündis Eestis vähe, alates 2014. aastast on kutsikate arv tasapisi tõusuteel ja igal aastal on sündinud uusi pesakondi, kusjuures kutsikaid on suuremates pesakondades olnud 10 ja rohkemgi. Aktiivsemad kennelid on Vinca Thore, Nobleton, IrishSherry ja Irish Melody. Eestisse on toodud aretuskoeri mitmetest tuntud Euroopa kennelitest ja nii harrastus- kui kodukoeri ka naaberriikidest. Meie kasvatajate kasvandikke elab Soomes, Lätis, Leedus, Venemaal, Rootsis ja kaugemalgi.

1. Kane, F. Judging the Gundog Breeds. Print-It. 2014.
2. Largedogbreedz.com Irish Red Setter Dog History and Origin. http://largedogbreedz.com/large-dog-breed-directory/irish-setter/irish-setter-history-and-origin.html
3. Vetstreet.com. Irish Setter. http://www.vetstreet.com/dogs/irish-setter#history
4. Petwave. (July 2015). Irish Setter – Dog Breed https://www.petwave.com/Dogs/Breeds/Irish-Set-ter.aspx
5. My Assistance Dog Inc. (November 2015). Assistance Dog Breeds – About Irish Setters. http:// www.myassistancedoginc.org/irish-setters-as-assistance-dogs/
6. The Happy Puppy Site (August 2018). Irish Setter – the Beautiful Breed With the Fabulous Speed. https://thehappypuppysite.com/irish-setter/

Tõustandard Eesti Kennelliidu lehel

Fotod: Jane Faizullin. Pildistatud ESK erinäitusel 2019.